Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur
Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur mõtestab aeda kui võimalust liikidevaheliseks koostööks. Astudes dialoogi Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri kontseptsiooniga, mis rõhutab igaühe loovat potentsiaali ühiskondlike muutuste saavutamisel, laenan seda edasivaatavat kontseptsiooni kaasaega, kus ökoloogilises kriisis maailm vajab kohanemist kahanemisega ning laiendan seda paljuliigilisse konteksti, et rõhutada paljude elusolendite loovat toimijavõimekust.
Minu loovuurimuslikus kaasuses on liikidevaheline sotsiaalne skulptuur oma füüsilisel kujul rikkaliku mitteinim kogukonnaga väike taluaed ja -mets Lõuna-Eestis. Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur moodustub taluaiast ja -metsast ühel tasandil elurikkuse suurendamisega (ökoloogiline mõõde), teisel tasandil dialoogilise koosloome kaudu inimeste ja teiste liikidega (koosloome mõõde) ning kolmandal kaasavate kogukondlike ja kunstitegevuste kaudu ja aia mõtestamisena liikidevahelise sotsiaalse skulptuurina artiklites, näitustel ja esinemistel (sekkuv mõõde). Viin läbi sekkumisi elurikkuse toetamiseks ja liikidevaheliseks tähendusloomeks, mõtestan käsitsi tehtud töö rolli loodusega suhestumisel, algatan kogukondlikke ettevõtmisi, retki, kureeritud keskendumishetki. Nii väärtustan laiemas plaanis kohalikku ja koostöist tegutsemist, kus loovad ja hariduslikud kogukondlikud tegevused omavad mõju ühiskondlikele protsessidele.
Kui sotsiaalne skulptuur keskendub kunsti transformatiivsele mõjule inimühiskonnas, siis liikidevahelise sotsiaalse skulptuuriga saab “meie” hulka arvestada ka mitteinimesed. Kunstnikuna tuleks kriitiliselt küsida, mis roll on teistel liikidel sekkumistes, kuidas lisaks nende vaadete ette kujutamisele võimendada nende hääli, nii et teised saaksid esile kerkida dialoogiliste tegutsejatena ning kogu kompositsioon oleks paljuperspektiiviline. Paljuperspektiivilise koosloome võlu avaldub pidevalt muutuvas teoses ning võimaluses tunda end osana tervikust. Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur võiks olla mudel, kuidas tegutseda kohalikumalt, säilenõtkemalt ja tähendusrikkamalt koostöös inimeste ja mitteinimestega.
.jpg)
Loovuurimuslik kaasus on seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049.
Retked liikidevahelises sotsiaalses skulptuuris
8. juunil kl 14-21. Määramisretk, joonistamisretk ja mõtestamisretk. Looduvaatluste maratoni ja Ellujäämiskunstide Loodusloovusfestivali raames.
Kl 14-16 avastame bioloog Liina Remmi juhendamisel, kes elavad taluaia servaaladel.
Kl 16-18 viib kunstnik Jane Remm joonistusretkele avastamaks Rõõmu aia ja metsa elurikkust.
Kl 19-21 viivad semiootikud Riin Magnus ja Tiit Remm mõtteretkele "Aed kui võimalus paljuperspektiiviliseks koosloomeks". Arutame bioloogia, semiootika ja kunsti vaatenurgast, kuidas avaldub paljuperspektiivilisus aias, kus kohtuvad paljude liikide vaated, hääled ja huvid.
16. juunil kl 16-18. Omailmatalgud ökosemiootik ja luuletaja Timo Marani juhendamisel.
Meie ümber elab palju teisi elusolendeid. Nende käekäik sõltub suuresti sellest, kuidas me oma keskkonda kujundame. Võime oma ümbrust muuta selliseks, et see on teistele liikidele eemaletõukav, või vastupidi, ligitõmbav. Muutuse suund sõltub suuresti sellest, kui hästi me aru saame, mis on teiste liikide jaoks meie ühises jagatud keskkonnas tajutav, tähenduslik ja oluline. Koolitusel tutvustab Timo Maran Balti-Saksa bioloogi Jakob von Uexkülli omailmateooriat ja selle rakendamist ümbritseva keskkonna tundmaõppimisel. Kasutame lihtsaid töövahendeid – omailmakaarte, omailma teadlikkuse harjutust, loomade kirju – et paremini mõista ja sisse elada meie neljajalgsete ja tiivuliste naabrite maailmadesse. Omailmatalgute eesmärgiks on õppida oskuseid, mis aitaksid meil kujundada koosloomelisi ja elurikkaid keskkondi.
Toimunud näitused, sündmused, esinemised, artiklid
-
Artikkel "Koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled", ERR Novaator, jaanuar, 2024.
-
Näitus "Segaduse külvist teadmiste korjeni" Marta Konovaloviga, Tallinna Botaanikaaed, jaanuar--märts, 2024
-
Konverentsiettekanne "Aed kui liikidevaheline sotsiaalne skulptuur", EKA Doktorikooli konverents, aprill, 2024.
-
Konverentsiettekanne "Paljuperspektiivilised ökokunstilised sekkumised", Tiit Remmiga, 1. Eesti Humanitaarteadute Aastakonverents, aprill, 2024.