LIIKIDEVAHELINE SOTSIAALNE SKULPTUUR
INTERSPECIES SOCIAL SCULPTURE
2023–...
Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur mõtestab aeda kui võimalust liikidevaheliseks koostööks. Astudes dialoogi Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri kontseptsiooniga, mis rõhutab igaühe loovat potentsiaali ühiskondlike muutuste saavutamisel, laenan seda edasivaatavat kontseptsiooni kaasaega, kus ökoloogilises kriisis maailm vajab kohanemist kahanemisega ning laiendan seda paljuliigilisse konteksti, et rõhutada paljude elusolendite loovat toimijavõimekust.
Minu loovuurimuslikus kaasuses on liikidevaheline sotsiaalne skulptuur oma füüsilisel kujul rikkaliku mitteinim kogukonnaga väike taluaed ja -mets Lõuna-Eestis. Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur moodustub taluaiast ja -metsast ühel tasandil elurikkuse suurendamisega (ökoloogiline mõõde), teisel tasandil dialoogilise koosloome kaudu inimeste ja teiste liikidega (koosloome mõõde) ning kolmandal kaasavate kogukondlike ja kunstitegevuste kaudu ja aia mõtestamisena liikidevahelise sotsiaalse skulptuurina artiklites, näitustel ja esinemistel (sekkuv mõõde). Viin läbi sekkumisi elurikkuse toetamiseks ja liikidevaheliseks tähendusloomeks, mõtestan käsitsi tehtud töö rolli loodusega suhestumisel, algatan kogukondlikke ettevõtmisi, retki, kureeritud keskendumishetki. Nii väärtustan laiemas plaanis kohalikku ja koostöist tegutsemist, kus loovad ja hariduslikud kogukondlikud tegevused omavad mõju ühiskondlikele protsessidele.
Kui sotsiaalne skulptuur keskendub kunsti transformatiivsele mõjule inimühiskonnas, siis liikidevahelise sotsiaalse skulptuuriga saab “meie” hulka arvestada ka mitteinimesed. Kunstnikuna tuleks kriitiliselt küsida, mis roll on teistel liikidel sekkumistes, kuidas lisaks nende vaadete ette kujutamisele võimendada nende hääli, nii et teised saaksid esile kerkida dialoogiliste tegutsejatena ning kogu kompositsioon oleks paljuperspektiiviline. Paljuperspektiivilise koosloome võlu avaldub pidevalt muutuvas teoses ning võimaluses tunda end osana tervikust. Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur võiks olla mudel, kuidas tegutseda kohalikumalt, säilenõtkemalt ja tähendusrikkamalt koostöös inimeste ja mitteinimestega.
Retked liikidevahelises sotsiaalses skulptuuris
8. juunil kl 14-21. Määramisretk, joonistamisretk ja mõtestamisretk. Looduvaatluste maratoni ja Ellujäämiskunstide Loodusloovusfestivali raames.
16. juunil kl 16-18. Omailmatalgud ökosemiootik ja luuletaja Timo Marani juhendamisel.
Toimunud näitused, sündmused, esinemised, artiklid:
- Artikkel "Koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled", ERR Novaator, jaanuar, 2024.
- Konverentsiettekanne "Aed kui liikidevaheline sotsiaalne skulptuur", EKA doktorikooli konverents, aprill, 2024.
- Konverentsiettekanne "Paljuperspektiivilised ökokunstilised sekkumised", Tiit Remmiga, 1. Eesti Humanitaarteadute Aastakonverents, aprill, 2024.
Loovuurimuslik kaasus on seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049.
Interspecies social sculpture conceptualises gardens as an environment for interspecies co-creation. Engaging in dialogue with the concept of ‘social sculpture’ by Joseph Beuys, which emphasises everyone’s creative potential in initiating social change, I am borrowing this transformative concept to our times where the world needs to adapt to degrowth and expanding it to multispecies context in order to emphasise the creative agency of many living beings.
The interspecies social sculpture is in its physical form a small countryside garden and forest in South-Estonia with a diverse local more-than-human community. Interspecies social sculpture is formed on one level by increasing biodiversity (ecological dimension), on the second level by initiating interspecies co-creation (co-creational dimension) and on the third level through inclusive community and artistic activities (interventionist dimension), and conceptualising the garden as an interspecies social sculpture in articles, exhibitions and presentations. I carry out interventions to support biodiversity and interspecies meaning-making, considering the role of manual work in relating to nature, initiating community activities, walks, curated moments, I value local and collaborative ways of doing, where creative and educational activities have an impact on social processes.
If social sculpture focuses on the art’s transformative potential in human society, then interspecies social sculpture allows the inclusion of non-humans into the sense of “us”. As an artist, one should critically ask what role other species play in interventions, how to empower their voices in addition to imagining their views, so that others can emerge as dialogic actors and the whole composition would be multi-perspective. The charm of multi-perspective co-creation is in the constant willingness to change and to feel oneself as a part of a bigger whole. Interspecies social sculpture could be a model of how to act more locally, sustainably and meaningfully in cooperation with humans and non-humans.
This artistic research case is connected to the project “Artists and designers as researchers, rethinkers and partners of nature” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049.
